lEIA sulle sobiv kliinik

tallinn pärnu viljandi tartu

Koerte parvoviirus, mis sarnaneb kassi katkuviirusega, põhjustab väga nakkavat kõhulahtisuse ja oksendamisega kulgevat haigust. Sellele on kõige vastuvõtlikumad kutsikad, haiguse kulgu raskendavad sageli ka siseparasiidid.

Tegemist on üsna uue haigusega. 1967. aastal avastati koerte parvoviiruses (CPV-1), millesse haigestusid üksnes kutsikad ja 1978. aastal USA-s CPV-2, mis levis väga kiiresti üle maailma. 1979. aastal avastati viiruse teine mutatsioon CPV-2a, mis osutus veelgi agressiivsemaks. Kuna haigus kulges ägedalt või üliägedalt ja koertel puudus igasugune vastupanuvõime, meenutas olukord peagi katastroofi. Suures hädas kasutati algul profülaktikaks kassivaktsiini, koerte parvoviiruse vastase vaktsiini väljatöötamiseks kulus kolm aastat. Nüüdseks on kole nakkushaigus regulaarse vaktsineerimisega kontrolli alla saadud.

Viiruse muudab eriti ohtlikuks asjaolu, et see püsib oma keskkonnas mitmeid kuid. Isegi talvekülm ja suurem osa tavalisi desovahendeid ei suuda seda hävitada. Haigus võib ka haigusest paranenud koerte karvkattes püsida üsna kaua. Peiteaeg nakatumisest haigestumiseni on tavaliselt 4–6 päeva, aga koer hakkab viirust roojaga eritama juba paar päeva enne kliiniliste tunnuste ilmnemist ja teeb seda kuni kaks nädalat pärast tervenemist.

Haigus tabab seedesüsteemi ja südant. Subkliiniline infektsioon, mis esineb põhiliselt täiskasvanud loomadel, avaldub kerges uimasuses ja isutuses, mis kestab üks-kaks päeva. Tõsisema haigestumisega kaasneb oksendamine, vinava lõhnaga verine kõhulahtisus, isutus, palavik, nõrkus, depressioon ja veekaotus.

Ravi on sümptomaatiline. Põhiline on võitlus veekaotusega. Veeni kaudu manustatakse vedelikku ja elektrolüüte.

 

MTÜ Loomakliinikud, Tallinna mnt 77, Pärnu

 

created byNew Media Guru