Vaktsineerimine

Vaktsineerimise e immuniseerimise tagajärjel tekivad organismi teatud haiguste vastu antikehad (kaitsekehad), mis hoiavad ära looma haigestumise konkreetsesse haigusesse või kergendavad selle kulgu. Kordusvaktsineerimised teatud ajavahemike tagant aitavad säilitada antikehade taset loomaorganismis.

Koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu on Eesti Vabariigis kohustulik (Marutaudi tõrje eeskiri). Teiste nakkushaiguste vastu vaktsineerib loomaarst looma omaniku soovil. Omavahel nõu pidades leitakse igale loomale sobiv vaktsineerimisskeem.
Nii näiteks on arukas vaktsineerida koeri kennelköha vastu enne sügis-talviseid sisenäitusi ning kennelisse või koerahotelli minekul.
Leptospiroosivaktsiini soovitaks koertele, kes elavad ja liiguvad palju maal, joovad lompidest ning võivad kokku puutuda rottidega. Kuid kuna leptospiroosibakteril on palju tüvesid ja vaktsiin sisaldab neist vaid mõnda, võivad koerad kõigest hoolimata haigestuda.

Väiksema riskiga loomi (nt. tubased kassid) võiks vaktsineerida harvem, iga-aastane tervisekontroll hõlmaks hoopis muid ja hetkel aktuaalsemaid asju (ülekaalulisus, krooniliste neeru-, südame- ja maksahaiguste ennetamine vms.).

Vaktsineerida tohib vaid täiesti tervet looma. Halva üldseisundiga loomal võivad tekkida vaktsineerimise tagajärjel tõsised kõrvalnähud ning haige organism ei suuda immuunsuse tekkeks toota piisavalt antikehi. Seetõttu soovitatakse teha enne vaktsineerimist parasiiditõrje ja lasta arstil loom põhjalikult läbi vaadata.

Mõni loom võib vaktsineerimisjärgselt olla pisut õnnetu, isutu ning võib esineda kergekujulist kõhulahtisust. See peaks mööduma ühe päevaga ilma ravita. Kui hädad kestavad kauem, loom tundub tõsiselt haige või tekib turse või paistetus mõnes piirkonnas, siis tuleb minna viivitamatult arsti juurde. Tegemist võib olla vaktsiinireaktsiooniga, mida esineb küll harva, aga see vajab siiski arstiabi.
 

Koerte vaktsineerimisskeem.

Kasside vaktsineerimisskeem.